fbpx

Autor: kiigesellid

Illustraator Kristina Tort

Kiigesellid otsivad pidevalt uusi ja huvitavaid ideid, kuidas oma tooteid arendada ja põnevamaks muuta. Meil avanes võimalus teha koostööd ühe ägeda Eesti illustraatoriga, kelleks on Kristina Tort. Tema amet tundus meile nii lahe, et mõtlesimegi kohe lähemalt uurida, kuidas saada illustraatoriks ja mida see kõik endaga kaasa toob.

Mis ajendas Sind valima elukutseks illustraatori ameti?

Peale keskkooli lõppu läksin Eesti Kunstiakadeemiasse õppima graafilist disaini. Selle eriala leidsin enda jaoks juba keskkoolis õppides, kui õppekava valikainena tuli uus aine graafiline disain. Õppejõuks oli tol ajal veel mitte nii tuntud Anton Koovit. Selles tunnis sain aru, et tahan saada graafiliseks disaineriks. See tunne ei ole mind veel siiani petnud ja mõtlen iga päev, et just seda ma teha tahangi!

Illustratsiooni juurde jõudsin ma mõnevõrra hiljem, see oli EKA viimastel kursustel, kui meie joonistamiseõpetajaks tuli Feliks Sarv. Tänu temale leidsid paljud graafilise disaini tudengid tee illustratsiooni juurde. Mina sealhulgas. Härra Sarve loengud olid alati inspireerivad ja panid oma unikaalset käekirja otsima. Ta palus kõigil tudengitel unustada kõik mida nad teadsid joonistamisest ja joonistada nii nagu sa tunned, et on õige. See oli imeliselt vabastav ning siit algaski minu illustraatori teekond.

2008. aastal kui ma peale ülikooli lõppu sain tööle Eesti parimasse reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett juunior kunstiliseks juhiks, sain proovitööks kujundada Apoviti laste rõõmuvitamiini pakendi. Tööle ma sain ja pakend sai ka valmis. See Apoviti lõvi ongi minu esimene käikuläinud illustratsiooni töö.

Peale seda tuli “Noored on hukas plakat” (Singer Vinger ja Tanel Padar & The Sun suvetuur), mis oli nii menukas, et
inimesed lausa varastasid neid plankude küljest 🙂

Siis tuli “Viljandi pärimusmuusika festivali” tunnuskujunduse võit ja nii see läks. Järjest rohkem hakkasin tegelema
illustreerimisega ja nüüd juba peaaegu kaks aastat olen vabakutseline ja tegelengi ainult illustratsioonidega.

puidust põrandakiik JÄÄLIND
Kristina Tort kujundus meile uue kiige JÄÄLIND

Millest/kellest ammutad inspiratsiooni?

Ammutan oma inspiratsiooni oma ümbritsevast keskkonnas. Lisaks graafilisele disainiline meeldib mulle väga sisearhitektuur. Kui ma ei oleks graafiline disainer, siis ma ilmselt oleks sisekujundaja. Jälgin mis mujal maailmas illustratsiooni vallas toimub- ma ei püüa trende liialt matkida, aga siiski iga töö mida ma teen, tuleb natuke eelmisest erineva käekirjaga. Kui aastaid tagasi ma üritasin sellest lahti saada ja saavutada rohkem oma käekirja siis olen sellest praeguseks loobunud. Sellisel viisil saan katsetada erivaid tehnikaid ilma, et tunneksin süümepiinu. Vaatamata sellele tunnevad mu sõbrad mu töid ära nii tänaval kui ka ajakirjanduses.

Mäletan korda kui sõbranna küsis mu käest Noorus on hukas plakati kohta, et ma vaatasin, kas see on sinu töö või keegi üritab sind kopeerida. Samuti inspireerivad mind teised loovad inimesed, eriti veel kui nad midagi oma kätega oskavad teha.

Kuna valdav enamus minu illustratsioonidest on suunatud lastele siis jälgin, mis toimub laste sisekujunduse ning moe vallas.

Kes on olnud sinu mõjutajad ja eeskujud? Millist illustraatorid või kunstnikku imetled kõige rohkem?

Eestis: Ilon Wikland, Ulla Saar, Regina Lukk-Toompere, Marja-Liisa Plats, Gerda Märtens. Gerdaga oli mul sel aastal au kohtuda, EKA illustratsiooni kursuse raames. Gerda on imeliselt inspireerivalt positiivne nimene! Kui keegi mõtleb, kas osaleda illustratsiooni kursusel või mitte siis juba ainuüksi tema pärast võiks seal osaleda!

Mujal maailmas: Tove Jansson, Ingela P Arrhenius, Marc Boutavant, Genevieve Gauckler, Parra, Andy Rementer, Beatrice Blue, Steffie Brocoli

Millised on olnud kõige olulisemad tööd/projektid, mis on olnud määravad sinu stiili välja kujunemisel?

Noored on hukas, Viljandi Folgi tunnuskujundus, lasteraamatud Seiklusrikas suvepäev ja Seiklusrikas sügispäev, T/S Laevade suuremõõtmelised illustratsioonid Saaremaa ja Hiiumaa praamidel ning minu siiani kõige suurem projekt, mis võttis kokku 1,5 aastat, Laste Vabariik.

Milliste kriteeriumite alusel hindad sa ise tavaliselt oma tööd?

Iseenda töid on meeletult raske objektiivselt hinnata, seda teab iga kunstnik. Tavaliselt on minu protsess selline, et joonistan käsitsi kavandi valmis ja siis skännin arvutisse. Esimesel päeval ma väga palju ei tee, pigem lasen asjadel settida, vaatan kas tekib töö suhtes õige tunne. Järgmisel päeval vaatan üle, kuidas tundub, kas olen õigel teel. Kui tundub et olen, siis jätkan, kui ei, tuleb uuesti alustada. See settimise tehnika mulle väga sobib, kuna järgmisel päeval saan tööle värske pilguga otsa vaadata ja tõenäoliselt juba näen, kus tuleb täiendusi teha. Vahel kui ole väga jännis siis lasen lausa nädala illustratsioonil olla, kui muidugi tähtaeg lubab.

Alati näitan oma töid ka abikaasale, kes on samuti disainer ning kelle arvamust ma väga hindan.

Kuna enamus minu töid on suunatud lastele siis näitan neid alati ka oma lastele, 3 aastasele tüdrukule ja 7 aastasele poisile. Poisi arvamust ma hindan eriti, kuna tema ütleb kohe kas meeldib või ei meeldi ja mis ei meeldi.
Igas oma tööd, eriti viimaste aastate jooksul, olen püüdnud proovida alati midagi uut, näiteks mõnd uut tehnikat. Viimasel ajal olen hakanud rohkem Adobe Photoshopi kasutama, varasemalt oli minu põhiliseks tööriistaks Adobe Illustraator.

Kui palju pöörad tähelepanu tagasisidele oma tööde osas?

Tagasiside on äärmiselt oluline projekti osa. Hindan väga ausat tagasisidet, eriti veel kui see on konstruktiivselt esitatud.Minu seni parim koostöö kliendiga oli Laste Vabariigi projekti raames. Ilma kuraatorite tähelepanekute ja parandusteta ei oleks tulnud see projekt nii vinge nagu see on praegu! Õnneks on nii olnud, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem hindan ma ka negatiivset kriitikat, see aitab mul endal mugavustsoonist välja tulla ja oma tööd uue pilguga vaadata, mida on kohati väga raske teha, kui oled projekti kallal töötanud mitu kuud.

Mis projektid on sul praegu käsil?

Paljud minu lemmikillustraatorid kirjutavad ise lasteraamatuid. Häid kirjutajaid on Eestis vähe, kellel ei oleks juba väljakujunenud koostööd mõne illustraatoriga ja nii otsustasin ise lasteraamatu kirjutada ja illustreerida. Raamat on põhimõtteliselt valmis, küll alles toimetamata ja pildid vajavad tegemist, aga kui kõik hästi läheb, siis see võiks ilmuda 2019 jõuludeks.

illustrator_kristina_tort
Illustraator Kristina Tort

Kus saab sinu töödega tutvuda?

Minu töödega saab tutvuda FB Kristina Tort Illustrations ja behance.net/kristinatort

Ämmaemandast kiigemeistriks – puidust lastekiikede ja Kiigesellide saamislugu

Harjumaal Raasiku vallas ühes väikeses ja armsas Aruküla alevikus on toimetamas kiigemeistrite pere. Alljärgnev usutlus on läbi viidud ettevõtliku pereema Anna-Liisa Miilitsaga, kes loonud uue kodumaise brändi “Kiigesellid”. Arendavad ja pilkupüüdva disainiga puidust kiik kogub hoogsalt populaarsust ja vaatamegi lähemalt, kuidas lühikese ajaga on jõutud edulooni.

Play Video

Kuidas tuli idee hakata tegema puidust lastekiikesid?

Idee tekkis põhimõtteliselt täiesti tühja koha pealt. Ühel päeval internetis nägin juhuslikult ühte puidust põrandakiiku. Vaatasin, et sellisel mänguasjal on väga suur potentsiaal, ent teostus oli minu jaoks üsnagi konarlik ning ilmetu. Kuna olen puidu viimistlemisega ning ka mööbli restaureerimisega tegelenud läks mõte koheselt lendu. Hakkasin ette kujutama, missugust kiike ma sooviksin enda lastele ning milline see üldse võiks välja näha. Joonistasin ka paberile esimesed katsetused- esialgne mõte oli, et kiik võiks olla mõni tore loom. Sai tehtud ka esimesed prototüübid, lastega sai kodus kiiged proovitud ning viisime läbi erinevaid muudatusi, et kiik oleks eelkõige ohutu samas käepärane ning kaunis. Läbi katsetuste valmisidki kiiged “Lind” ja “Londiste.” Olen ennegi erinevaid uusi väljakutseid proovinud, kuid seekord olid sisetunne ja tahtmine hoopis teistsugused. Usaldasin oma intuitsiooni ning ütlesin abikaasale, et hakkamegi nüüd neid kiikesid valmistama.

Meil on kodus 1 ja 6 aastane poiss ja nägime kohe, kuidas erinevas vanuses lapsed mänguasja kasutavad. Vanem poeg kiigub ning proovib pidevalt uusi tasakaaluharjutusi välja mõelda ja noorem matkib teda. Mind paelubki selle mänguasja juures just kiige mitmekülgsus. Lisaks kiikumisele saab turnida, liugu lasta, kasutada tunnelina. Asetades kiige külili on hea mängida näiteks poodi või kohvikut. Laste loovus on lõputu! Meie läbivaks mõtteks on valmistada südamega kvaliteetseid kiikesid, mis aitavad kaasa lapse arengule.

kiik lastele
Ideeautor Anna-Liisa Miilits ja kiigesell Samuel. Klõps: Evelin Talvar

Mis on teie taust? Kas olete varem ettevõtlusega kokku puutunud?

Olen Rapla maakonnast pärit ning pärast keskkooli asusin õppima Viljandi Kultuuriakadeemiasse pop-jazzmuusika osakonda laulmise erialale. Muusiku elu ma siiski ei valinud, jõudsin järeldusele, et elukutsena soovin teha midagi käegakatsutavamat. Terve elu on mind huvitanud bioloogia ja meditsiin. Sai tehtud totaalne kannapööre ning läksin õppima hoopis ämmaemandaks. Olen ülikooli lõpetamisest saati ka sellele erialale truuks jäänud töötades Ida-Tallinna Keskhaiglas ämmaemandana. Ettevõtlus on minu jaoks midagi uut.

Kas noore ettevõtjana on tulnud midagi suure üllatusena? Ootamatuid takistusi? Millega ei osanud alguses arvestada?

Olen ettevõtjaid alati suure austusega vaadanud ja eeldanud, et neil on suur eelis palgatööga võrreldes –ettevõtja on oma aja peremees. Tegelikkuses ei kujutanud ma ette, et ettevõtjana ei oska töötamisest pausi teha. Kogu aeg keerlevad peas mõtted (kuidas oma toodet tõhusamalt valmistada, kuidas turundada, kuidas leida ostja..?). Isegi kui teed mõnda suvalist majapidamistööd siis alateadlikult otsid vastuseid. Kuklas on teadmine, et keegi vastuseid ette ei anna. Äri jätkusuutlikkus ning edu sõltub sinu enda käikudest. Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel, kodus on 6 ja 1 aastane poiss.

Pean tunnistama, et väikeste laste kõrvalt on olnud väga raske. Kogu majapidamise ja laste kõrvalt tuleb leida aeg kiikede valmistamiseks. Olen naljatledes ka ennast kõrvalt naernud, et kui saan pisema lõunaunne siis väljun toast ja hakkan sihitult ühest kohast teise jooksma. Tundub, et teha on tohutult palju- alates pesukuhjast kuni kiigelippide värvimiseni. Millest alustada? Olen tegelikult jõudnud tänasesse päeva kus eksisteerib bränd “Kiigesellid” ainult tänu abikaasa toele ja abile. Ajaga on tekkinud meil omamoodi tööjaotus, mis muudab protsessi sujuvamaks.

puidust kiik valge londiste
Valge Londiste rikastab interjöri. Klõps: Tulbi Fotostuudio

Mida soovitaksite teistele, kellel idee olemas, kuid pole teostamiseni jõudnud?

Mulle endale tundus alguses samuti võimatu ettevõtmine kogu asjaajamine ning tekkis hirm kas saangi sellega hakkama. Kogusin mõtteid ning püüdsin mõistatada, kuidas oleks õige alustada. Kust leida õige materjal? Missugused on sobivad viimistlusvahendid? Esialgu on miljon vastuseta küsimust. Ei tasu üle mõelda, tuleb lihtsalt samm-sammu haaval hakata otsima kontakte internetis, helistada, saata e-maile…Nii vaikselt kogud infot ja liigud edasi. Kindlasti aitab ka põhimõte, et esmajoones tuleb teha toodet, millega kasutajana rahul oled ning siis on seda ka endal hea tunne müüa. Pingelistel hetkedel on heaks rahustajaks näha oma poisse kiikedega möllamas ning teadmine, et see on ikka üks vahva ettevõtmine.

Milliseid materjale ja viimistlusvahendeid kasutate?

Kiik on valmistatud sisetingimustesse mõeldud niiskuskindlast kasevineerist, mis on üks tugevamaid vineeri liike. Viimistlemiseks kasutan spetsiaalseid vee baasil ning vastava sertifikaadiga mänguasjadel kasutamiseks sobivaid värve.
linnukiik suitsupääsuke
Suitsupääsuke. Klõps: Mari-Liis Nellis

Missugune on huvi kiikede vastu? Kas on välja kujunenud mõni populaarsem mudel?

Kiikede vastu on huvi kasvav ja hetkel on ostjaskond pigem noored trendikad emad, kes on kursis internetipoodide ning Montessori/Waldorf teemaga. Väga paljud emad ja eelkõige vanaemad ei oskagi tahta Kiigesellide kiike lapsele või lapselapsele, kuna selline kaarjas põrandakiik ei ole veel Eestis väga levinud.

Kõik Kiigesellide kiiged on kenades lapselikes toonides, ent võib öelda, et natuke rohkem eelistatakse vikerkaarevärvides Papagoi kiike. Teeme pidevalt uusi värvilahendusi ja näiteks hiljuti loosisime välja stiilse Suitsupääsukese kiige. Inimesed on selle kohta palju positiivset tagasisidet saatnud.

Kuidas näeb välja teie ettevõtte tööjaotus?

Eks eduka ettevõtte üks võtmesõna on toimiv tööjaotus. On meilgi välja kujunenud oma süsteem, mõlemal on omad põhilised ülesanded. Minu peamised ülesanded on kiikede viimistlemine ja klientidega suhtlemine. Abikaasa hoiab silma peal materjalide olemasolul, monteerib kiiged, vajadusel täidab ka kulleri kohustusi. Koostöö on meie peres väga oluline, sest väikeste laste kõrvalt ei saaks lihtsalt teistmoodi. Vahepeal võtab muigama kui põnnid magavad ja hilisõhtul kaasaga üks arvutis suhtleb klientidega ja teine kõrval pakendab kiikesid. Tõeliselt kodune ettevõtlus!

Kuidas leiate aega väikelapse kõrvalt kiikesid valmistada?

Tuleb tunnistada, et iga minut on arvel ja vahel jääb puudugi. Tegemist on ju käelise tööga ning kiiged valmivad üsna aeglaselt pika viimistlusprotsessi käigus. Olen vahel une arvelt tööd teinud, kuid juba järgmine päev saan aru, et teen sellega endale karuteene. Vahel kui on väga palju tööd siis võtan teadlikult lihtsalt aja maha, tuletan endale meelde, et üle oma varju hüpata ei saa. Mõtlen, mis on esmatähtis ning vaikselt järjest hakkan tegema. Lohutan end sellega, et tegemist ju positiivse stressiga, mis kindlasti muutub ajaga paremaks kui lapsed on iseseisvamad.
arendav põrandakiik valge tuvi
Linnukiik Valge Tuvi. Klõps: Pärnus Fotostuudio

Milliseid plaane peavad Kiigesellid lähitulevikus? Kas vallutate välisturud?

Hetkel püüame Eestis kanda kinnitada. Tuleb teha palju teavitustööd, et tutvustada inimestele Kiigesellide toodangut. Oleme suvel ka mõnedel laatadel väljas käinud, et ostjad saaksid kiikesid oma silmaga näha ja käega katsuda. Tuleviku väljavaates kindlasti on välisturgudele murdmine üks eesmärkidest, kuid eks iga asja jaoks on oma aeg.

Kui inimene soovib oma disaini või värvilahendust. Kas pakute sellist võimalust?

Jah, oleme teinud erinevaid värvilahendusi klientidele ning juba olemasolevatele värvidele lisaks on meil endal palju mõtteid. Hetkel ei ole olnud võimalik ajapuuduse tõttu paljusid ideesid ellu viia, kuid plaan on tootevalikusse lisada veel mudeleid.

Eesmärk on, et ostja leiab suure tõenäosusega sobiva kiige juba olemasolevast valikust.

Kõige paremini saab ülevaate meie toodetest ja küsimusi esitada Facebooki lehel: facebook.com/kiigesellid/ ja kodulehel: kiigesellid.ee

Anna rõõmule hoogu!

Arendavad mänguasjad – kuidas valida ja mil moel on kiikumine kasulik? Vastab füsioterapeut

Poodidest leiame kõikvõimalikke mänguasju, mis kannavad silti “arendav mänguasi”. Kuidas aga teada, milline neist on tegelikult lapsele kasulik? Kiigesellid teevad koostööd füsioterapeut Signe Valgemäega (rühikliink.ee), kes aitas puidust mänguasjade tagamaid selgitada ja uuris välja, kuidas kiikumine täpsemalt laste arengule kaasa aitab.

Lühidalt kiikumise kasuteguritest

  • Toetab laste füüsilist, sotsiaalset ja kognitiivset arengut.
  • Paraneb kehatunnetus, koordinatsioon, ruumitaju ning kehahoiak e. rüht.
  • Kiigeselli puidust kiige omanäoline disain annab lapsele tõuke arendada fantaasiat ning loomingulisust.
  • Imikud ja lapsed magavad paremini, kui nad regulaarselt kiiguvad.
  • Arendavat mänguasja soetades jälgi, et lapsel oleks võimalus kasutada mõlemat keha poolt sümmeetriliselt.

Mida tasuks lapsevanematel tähele panna arendavat mänguasja soetades?

Kui tahetakse eelkõige füüsiliselt arendavaid mänguasju, siis tasuks silmas pidada, et tegemist oleks ealiselt kohaste ja ohutute mänguasjadega. Jälgima peaks, et lapsel on võimalus kasutada mõlemat keha poolt võimalikult sümmeetriliselt tagamaks tasakaalustatud kehalise arengu.Mittesobivad mängulised abivahendid on näiteks: bumbo iste, käimistoolid, hüppetraksid. Neid kasutatakse liiga palju ja valel arenguetapil. Täpsemalt toob sellekohase info välja teadlikvanem.ee.
põrandakiik värviline londiste
Kiik Londiste Värviline. Klõps: Evelin Talvar

Kuidas on põrandakiik väikelapsele arendav?

Kiikumine on väga hea tegevus toetamaks laste füüsilist, sotsiaalset ja kognitiivset arengut. Kiikesid kasutatakse isegi terapeutiliste vahenditena. Kiikumine arendab lapse sensomotoorikat, peenmotoorikat ning kognitiivset arengut. Eelkõige aitab kiikumine kaasa füüsise arengule ning lihaskonna tugevdamisele.

Ette-taha ja külgsuunaline edasi-tagasi liikumine kiigel stimuleerib ajukoore funktsioone peaajus. Kõige enam on aga haaratud vestibulaarsüsteem (e. tasakaalu elund keskkõrvas) ja propriotseptorid (e. sensooresed retseptorid keha koordinatsiooniks).

Mõju lihaskonnale:

  • Hoo tegemisel jalgade liikumine edasi-tagasi ja kere ette-taha kallutamine aktiveerivad kogu keha.
  • Eriti arendab kiikumine tasakaalu, käte, puusade ja põlvede ning kere lihasjõudlust.
  • Lisaks jämemotoorikale arendab kiikumine ka peenmotoorseid oskusi nagu näiteks sõrmede ja käte koostööd haaramise näol.
  • Paraneb kehatunnetus, koordinatsioon, ruumitaju ning kehahoiak e. rüht.

Kui oluline on laste jaoks füüsiline liikumine läbi mängimise?

Lapse töö ongi mängimine. Liikumine läbi mängimise arendab nii füüsilisi kui vaimseid oskusi ning hoiab lapse meeleolu rõõmsana. Ronimine, hüppamine, jooksmine, roomamine- need tegevused muudavad lapsi kehaliselt tugevamaks, haigustele vähem vastuvõtlikumaks ning füüsiliselt oskuslikumaks. Väheneb ka risk ülekaalulisusele. Mängud ning liikumisaktiivsus muutuvad vastavalt vanusele.

Mänguväljakutel olevad põnevad rajatised, kiiged, liumäed jne. lisavad mängudesse väljakutseid ning põnevust. Lisaks arendavad mängud fantaasiat ning loomingulisust. Mängimine läbi füüsilise liikumise on parim vasturohi tänapäeva nutisõltuvusele!

Liitudes laste mänguga saavad lapsevanemad õpetada uusi oskusi ning suurendada sellega nende aktiivsuse taset. Lisaks sellele on kvaliteetaeg oma perega garanteeritud.

arendav puidust lastekiik
Klõps: Liis Karu

Kas väikelaste rüht ja kehahoiak saab paika juba varajases eas või kujuneb see välja hiljem koolipingis istudes?

Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Kuna rühil on ealised iseärasused, ei saa täiskasvanute kehahoiu jaoks väljatöötatud nõudeid laste puhul kasutada. Lülisamba kumerused ei ole esimestel eluaastatel veel püsivad. Viienda eluaastani puudub lastel harjumuslik rüht, sest kehahoid muutub kasvades pidevalt.Poiste ja tüdrukute rüht on samuti erinev – kuuendaks-seitsmendaks eluaastaks on lülisammas võtnud enam-vähem täiskasvanule omase kuju. Lapsed ei hoia pead täiesti püsti enne seitsmendat-kaheksandat eluaastat, abaluud ei asetse täiesti vastu selga enne kümnendat eluaastat.Kõhukontuur muutub lapse kasvades pidevalt – väikestele lastele on iseloomulik etteulatuv kõht, nn punnkõht, mis peab järk-järgult kaduma. Märgatav muutus ilmneb 10. –12. eluaasta vahel, mil vöökoht muutub oluliselt peenemaks ja kõhulihased on piisavalt pinguldunud. Kõht on lame ega asetse enam rinnakontuurist eespool.10–12-aastaselt on tegemist labiilse rühiga, 12.–16. eluaastani rüht stabiliseerub. Lõplikult fikseeruvad küfoosi- ja lordoosinurgad siis, kui kasv on peatunud ja ollakse pikkuse poolest täis kasvanud. Skelett areneb veel 2 aastat pärast kasvu peatumist ja luud tihenevad. Seega kinnistub rüht 20.– 22. eluaastaks.Säilitamaks õiget rüht kõrge eani, tuleb hoida degeneratiivsed muutused kontrolli all ja ennetada selja kiiret vananemist.
signe valgemäe
Füsioterapeut Signe Valgemäe

Allikad:

  • Lapse rühi kujundamine. Tervise Arengu Instituut.
  • Hermlin, K. Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.
  • Sheridan, M. D. From Birth to Five Years. Children developmental progress. NFER-NELSON Publishing Company Ltd, 1988.
  • Playgroundequipment.com
  • Teadlikvanem.ee