Kiigesellid otsivad pidevalt uusi ja huvitavaid ideid, kuidas oma tooteid arendada ja põnevamaks muuta. Meil avanes võimalus teha koostööd ühe ägeda Eesti illustraatoriga, kelleks on Kristina Tort. Tema amet tundus meile nii lahe, et mõtlesimegi kohe lähemalt uurida, kuidas saada illustraatoriks ja mida see kõik endaga kaasa toob.
Mis ajendas Sind valima elukutseks illustraatori ameti?
Peale keskkooli lõppu läksin Eesti Kunstiakadeemiasse õppima graafilist disaini. Selle eriala leidsin enda jaoks juba keskkoolis õppides, kui õppekava valikainena tuli uus aine graafiline disain. Õppejõuks oli tol ajal veel mitte nii tuntud Anton Koovit. Selles tunnis sain aru, et tahan saada graafiliseks disaineriks. See tunne ei ole mind veel siiani petnud ja mõtlen iga päev, et just seda ma teha tahangi!
Illustratsiooni juurde jõudsin ma mõnevõrra hiljem, see oli EKA viimastel kursustel, kui meie joonistamiseõpetajaks tuli Feliks Sarv. Tänu temale leidsid paljud graafilise disaini tudengid tee illustratsiooni juurde. Mina sealhulgas. Härra Sarve loengud olid alati inspireerivad ja panid oma unikaalset käekirja otsima. Ta palus kõigil tudengitel unustada kõik mida nad teadsid joonistamisest ja joonistada nii nagu sa tunned, et on õige. See oli imeliselt vabastav ning siit algaski minu illustraatori teekond.
2008. aastal kui ma peale ülikooli lõppu sain tööle Eesti parimasse reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett juunior kunstiliseks juhiks, sain proovitööks kujundada Apoviti laste rõõmuvitamiini pakendi. Tööle ma sain ja pakend sai ka valmis. See Apoviti lõvi ongi minu esimene käikuläinud illustratsiooni töö.
Peale seda tuli “Noored on hukas plakat” (Singer Vinger ja Tanel Padar & The Sun suvetuur), mis oli nii menukas, et
inimesed lausa varastasid neid plankude küljest 🙂
Siis tuli “Viljandi pärimusmuusika festivali” tunnuskujunduse võit ja nii see läks. Järjest rohkem hakkasin tegelema
illustreerimisega ja nüüd juba peaaegu kaks aastat olen vabakutseline ja tegelengi ainult illustratsioonidega.
Millest/kellest ammutad inspiratsiooni?
Ammutan oma inspiratsiooni oma ümbritsevast keskkonnas. Lisaks graafilisele disainiline meeldib mulle väga sisearhitektuur. Kui ma ei oleks graafiline disainer, siis ma ilmselt oleks sisekujundaja. Jälgin mis mujal maailmas illustratsiooni vallas toimub- ma ei püüa trende liialt matkida, aga siiski iga töö mida ma teen, tuleb natuke eelmisest erineva käekirjaga. Kui aastaid tagasi ma üritasin sellest lahti saada ja saavutada rohkem oma käekirja siis olen sellest praeguseks loobunud. Sellisel viisil saan katsetada erivaid tehnikaid ilma, et tunneksin süümepiinu. Vaatamata sellele tunnevad mu sõbrad mu töid ära nii tänaval kui ka ajakirjanduses.
Mäletan korda kui sõbranna küsis mu käest Noorus on hukas plakati kohta, et ma vaatasin, kas see on sinu töö või keegi üritab sind kopeerida. Samuti inspireerivad mind teised loovad inimesed, eriti veel kui nad midagi oma kätega oskavad teha.
Kuna valdav enamus minu illustratsioonidest on suunatud lastele siis jälgin, mis toimub laste sisekujunduse ning moe vallas.
Kes on olnud sinu mõjutajad ja eeskujud? Millist illustraatorid või kunstnikku imetled kõige rohkem?
Eestis: Ilon Wikland, Ulla Saar, Regina Lukk-Toompere, Marja-Liisa Plats, Gerda Märtens. Gerdaga oli mul sel aastal au kohtuda, EKA illustratsiooni kursuse raames. Gerda on imeliselt inspireerivalt positiivne nimene! Kui keegi mõtleb, kas osaleda illustratsiooni kursusel või mitte siis juba ainuüksi tema pärast võiks seal osaleda!
Mujal maailmas: Tove Jansson, Ingela P Arrhenius, Marc Boutavant, Genevieve Gauckler, Parra, Andy Rementer, Beatrice Blue, Steffie Brocoli
Millised on olnud kõige olulisemad tööd/projektid, mis on olnud määravad sinu stiili välja kujunemisel?
Noored on hukas, Viljandi Folgi tunnuskujundus, lasteraamatud Seiklusrikas suvepäev ja Seiklusrikas sügispäev, T/S Laevade suuremõõtmelised illustratsioonid Saaremaa ja Hiiumaa praamidel ning minu siiani kõige suurem projekt, mis võttis kokku 1,5 aastat, Laste Vabariik.
Milliste kriteeriumite alusel hindad sa ise tavaliselt oma tööd?
Iseenda töid on meeletult raske objektiivselt hinnata, seda teab iga kunstnik. Tavaliselt on minu protsess selline, et joonistan käsitsi kavandi valmis ja siis skännin arvutisse. Esimesel päeval ma väga palju ei tee, pigem lasen asjadel settida, vaatan kas tekib töö suhtes õige tunne. Järgmisel päeval vaatan üle, kuidas tundub, kas olen õigel teel. Kui tundub et olen, siis jätkan, kui ei, tuleb uuesti alustada. See settimise tehnika mulle väga sobib, kuna järgmisel päeval saan tööle värske pilguga otsa vaadata ja tõenäoliselt juba näen, kus tuleb täiendusi teha. Vahel kui ole väga jännis siis lasen lausa nädala illustratsioonil olla, kui muidugi tähtaeg lubab.
Alati näitan oma töid ka abikaasale, kes on samuti disainer ning kelle arvamust ma väga hindan.
Kuna enamus minu töid on suunatud lastele siis näitan neid alati ka oma lastele, 3 aastasele tüdrukule ja 7 aastasele poisile. Poisi arvamust ma hindan eriti, kuna tema ütleb kohe kas meeldib või ei meeldi ja mis ei meeldi.
Igas oma tööd, eriti viimaste aastate jooksul, olen püüdnud proovida alati midagi uut, näiteks mõnd uut tehnikat. Viimasel ajal olen hakanud rohkem Adobe Photoshopi kasutama, varasemalt oli minu põhiliseks tööriistaks Adobe Illustraator.
Kui palju pöörad tähelepanu tagasisidele oma tööde osas?
Tagasiside on äärmiselt oluline projekti osa. Hindan väga ausat tagasisidet, eriti veel kui see on konstruktiivselt esitatud.Minu seni parim koostöö kliendiga oli Laste Vabariigi projekti raames. Ilma kuraatorite tähelepanekute ja parandusteta ei oleks tulnud see projekt nii vinge nagu see on praegu! Õnneks on nii olnud, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem hindan ma ka negatiivset kriitikat, see aitab mul endal mugavustsoonist välja tulla ja oma tööd uue pilguga vaadata, mida on kohati väga raske teha, kui oled projekti kallal töötanud mitu kuud.Mis projektid on sul praegu käsil?
Paljud minu lemmikillustraatorid kirjutavad ise lasteraamatuid. Häid kirjutajaid on Eestis vähe, kellel ei oleks juba väljakujunenud koostööd mõne illustraatoriga ja nii otsustasin ise lasteraamatu kirjutada ja illustreerida. Raamat on põhimõtteliselt valmis, küll alles toimetamata ja pildid vajavad tegemist, aga kui kõik hästi läheb, siis see võiks ilmuda 2019 jõuludeks.
