Poodidest leiame kõikvõimalikke mänguasju, mis kannavad silti “arendav mänguasi”. Kuidas aga teada, milline neist on tegelikult lapsele kasulik? Kiigesellid teevad koostööd füsioterapeut Signe Valgemäega (rühikliink.ee), kes aitas puidust mänguasjade tagamaid selgitada ja uuris välja, kuidas kiikumine täpsemalt laste arengule kaasa aitab.
Lühidalt kiikumise kasuteguritest
- Toetab laste füüsilist, sotsiaalset ja kognitiivset arengut.
- Paraneb kehatunnetus, koordinatsioon, ruumitaju ning kehahoiak e. rüht.
- Kiigeselli puidust kiige omanäoline disain annab lapsele tõuke arendada fantaasiat ning loomingulisust.
- Imikud ja lapsed magavad paremini, kui nad regulaarselt kiiguvad.
- Arendavat mänguasja soetades jälgi, et lapsel oleks võimalus kasutada mõlemat keha poolt sümmeetriliselt.
Mida tasuks lapsevanematel tähele panna arendavat mänguasja soetades?
Kui tahetakse eelkõige füüsiliselt arendavaid mänguasju, siis tasuks silmas pidada, et tegemist oleks ealiselt kohaste ja ohutute mänguasjadega. Jälgima peaks, et lapsel on võimalus kasutada mõlemat keha poolt võimalikult sümmeetriliselt tagamaks tasakaalustatud kehalise arengu. Mittesobivad mängulised abivahendid on näiteks: bumbo iste, käimistoolid, hüppetraksid. Neid kasutatakse liiga palju ja valel arenguetapil. Täpsemalt toob sellekohase info välja teadlikvanem.ee.
Kuidas on põrandakiik väikelapsele arendav?
Kiikumine on väga hea tegevus toetamaks laste füüsilist, sotsiaalset ja kognitiivset arengut. Kiikesid kasutatakse isegi terapeutiliste vahenditena. Kiikumine arendab lapse sensomotoorikat, peenmotoorikat ning kognitiivset arengut. Eelkõige aitab kiikumine kaasa füüsise arengule ning lihaskonna tugevdamisele.
Ette-taha ja külgsuunaline edasi-tagasi liikumine kiigel stimuleerib ajukoore funktsioone peaajus. Kõige enam on aga haaratud vestibulaarsüsteem (e. tasakaalu elund keskkõrvas) ja propriotseptorid (e. sensooresed retseptorid keha koordinatsiooniks).
Mõju lihaskonnale:
- Hoo tegemisel jalgade liikumine edasi-tagasi ja kere ette-taha kallutamine aktiveerivad kogu keha.
- Eriti arendab kiikumine tasakaalu, käte, puusade ja põlvede ning kere lihasjõudlust.
- Lisaks jämemotoorikale arendab kiikumine ka peenmotoorseid oskusi nagu näiteks sõrmede ja käte koostööd haaramise näol.
- Paraneb kehatunnetus, koordinatsioon, ruumitaju ning kehahoiak e. rüht.
Kui oluline on laste jaoks füüsiline liikumine läbi mängimise?
Lapse töö ongi mängimine. Liikumine läbi mängimise arendab nii füüsilisi kui vaimseid oskusi ning hoiab lapse meeleolu rõõmsana. Ronimine, hüppamine, jooksmine, roomamine- need tegevused muudavad lapsi kehaliselt tugevamaks, haigustele vähem vastuvõtlikumaks ning füüsiliselt oskuslikumaks. Väheneb ka risk ülekaalulisusele. Mängud ning liikumisaktiivsus muutuvad vastavalt vanusele.
Mänguväljakutel olevad põnevad rajatised, kiiged, liumäed jne. lisavad mängudesse väljakutseid ning põnevust. Lisaks arendavad mängud fantaasiat ning loomingulisust. Mängimine läbi füüsilise liikumise on parim vasturohi tänapäeva nutisõltuvusele!
Liitudes laste mänguga saavad lapsevanemad õpetada uusi oskusi ning suurendada sellega nende aktiivsuse taset. Lisaks sellele on kvaliteetaeg oma perega garanteeritud.
Kas väikelaste rüht ja kehahoiak saab paika juba varajases eas või kujuneb see välja hiljem koolipingis istudes?
Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Kuna rühil on ealised iseärasused, ei saa täiskasvanute kehahoiu jaoks väljatöötatud nõudeid laste puhul kasutada. Lülisamba kumerused ei ole esimestel eluaastatel veel püsivad. Viienda eluaastani puudub lastel harjumuslik rüht, sest kehahoid muutub kasvades pidevalt. Poiste ja tüdrukute rüht on samuti erinev – kuuendaks-seitsmendaks eluaastaks on lülisammas võtnud enam-vähem täiskasvanule omase kuju. Lapsed ei hoia pead täiesti püsti enne seitsmendat-kaheksandat eluaastat, abaluud ei asetse täiesti vastu selga enne kümnendat eluaastat. Kõhukontuur muutub lapse kasvades pidevalt – väikestele lastele on iseloomulik etteulatuv kõht, nn punnkõht, mis peab järk-järgult kaduma. Märgatav muutus ilmneb 10. –12. eluaasta vahel, mil vöökoht muutub oluliselt peenemaks ja kõhulihased on piisavalt pinguldunud. Kõht on lame ega asetse enam rinnakontuurist eespool. 10–12-aastaselt on tegemist labiilse rühiga, 12.–16. eluaastani rüht stabiliseerub. Lõplikult fikseeruvad küfoosi- ja lordoosinurgad siis, kui kasv on peatunud ja ollakse pikkuse poolest täis kasvanud. Skelett areneb veel 2 aastat pärast kasvu peatumist ja luud tihenevad. Seega kinnistub rüht 20.– 22. eluaastaks. Säilitamaks õiget rüht kõrge eani, tuleb hoida degeneratiivsed muutused kontrolli all ja ennetada selja kiiret vananemist.
Allikad:
- Lapse rühi kujundamine. Tervise Arengu Instituut.
- Hermlin, K. Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.
- Sheridan, M. D. From Birth to Five Years. Children developmental progress. NFER-NELSON Publishing Company Ltd, 1988.
- Playgroundequipment.com
- Teadlikvanem.ee
